Viirused ja onkogeenid

Onkobioloogia

Taavi Päll
lektor, Tallinna Tehnikaülikool

Tuumor-onkoviiruste avastamine

Lindude leukeemia viraalne ülekanne

  • 1908 aastal näitasid Taani teadlased Vilhelm Ellerman (1871-1924) ja Oluf Bang (1881-1937) et lindude leukeemia (avian viral leukemia) kandub viraalsel teel üle.

avl

Rousi kana sarkoomi mudel

  • Aastatel 1909-11 katsetas Francis Peyton Rous (1879-1970) kana sarkoomiga.
  • Rous leidis, et seda tuumorit on võimalik kanadel üle kanda vähi rakkudest sõltumatult.
  • Rous pälvis selle töö eest 1966. aastal Nobeli preemia.

rousmethod

Pilt: The Biology of Cancer. Garland Science.

Vähk võib olla nakkav

Mitmed uuringud näitasid loomadel vähi seost viirusnakkustega

  • 1930-ndatel kirjeldati Richard E. Shope (1901-1966) and E. Weston Hursti (1900-1980) poolt küülikute papilloomiviirus
  • John Joseph Bittneri poolt (1904-1961) hiirte piimanäärme viirus (mouse mammary tumor virus, MMTV).
  • 1950-ndatel avastati Ludwig Grossi (1904-1999) poolt hiirte leukeemiaviirus (retroviirus) ja hiirte polüoomiviirus.

Kas vähk on viirushaigus?

Hiirte peal leitud seos leukeemia ja viirusnakkuse vahel pani aluse hüpoteesile, et vähk on viirushaigus.

Viirused põhjustavad rakkude transformatsiooni

Rousi sarkoomiviirus muudab fibroblaste

1950-ndate lõpus ja 1960-ndatel uurisid Harry Rubin ja Howard Temin Rousi sarkoomiviirust (RSV) koekultuuris, kasutades kana fibroblaste (CEF)

rsv

  • RSV nakatatud CEF-id moodustavad kolooniad (foci/clusters)
  • kolooniaid moodustavad rakud on muutunud morfoloogiaga (trasformeerunud) ja sarnanevad sarkoomi rakkudega

Transformeerunud rakkude iseloomulikud omadused

  • kontakt-inhibitsiooni kadumine
  • sõltumatus adhesioonist (anchorage independence) -- rakud kasvavad mitmes kihis
  • poolduvad ~lõpmatult (immortaliseerumine)
  • sõltumatus kasvufaktoritest, rakkude jagunemine ei arresteeru kasvufaktorite eemaldamisel
  • kõrge gükoositransport
  • tumorigeensus: moodustavad peremees-loomas tuumoreid

Lihtsa retroviiruse elutsükkel

  • Retroviirused transformeerivad kana ja hiire rakke.
  • Mehhanism: insertsiooniline mutagenees.

David Baltimore, Renato Dulbecco ja Howard Temin said pöördtranskriptaasi avastamise eest 1975. aastal Nobeli meditsiini preemia.

ALV/RSV virion

src paradigma

  • Põhinedes RSV võimel mõni päev peale nakatamist rakke transformeerida, töötasid 1958. Howard Temin and Harry Rubin välja nn focus assay
  • Fookuste hulk oli otseses seoses rakkudele lisatud RSV hulgaga, seega oli RSV täiesti piisav peremeesraku transformeerimiseks.

Figure 3.  Cell transformation by RSV. (A) The RSV focus assay of transformed cells in a chick embryo fibroblast monolayer as described by Temin and Rubin (1958) showing a 1:100 and 1:1000 dilution of the virus stock. Each stained dot represents a focus of transformed cells. (B) A scanning electron micrograph of one focus of RSV-transformed cells. It was the ability to transform cells in culture and to isolate individual clones of RSV that led to the molecular biology and genetic studies of tumor viruses. (Reproduced from Weiss, R.A., PhD thesis, University of London. 1969.) 

Paljunemine ja raku transformeerimine on viirusel eraldi funktsioonid

  • raku fenotüüp on viiruse genoomi kontrolli all, on olemas RSV mutandid, mis põhjustavad transformeerimisel rakkudel pikenenud fenotüübi;
  • viiruse paljunemine pole raku transformatsiooniks vajalik, replikatsiooni-defektne mutant transformeeris rakke ilma viirust tootmata;
  • tekivad spontaansed mutandid mis replitseeruvad kuid enam ei transformeeri (td, transformation deficient), enamus RSV liine on mitte-defektsed (neil on genoomis olemas kõik viiruse replikatsiooniks vajalikud geenid, pluss onkogeen).

RSV src pärineb peremeesraku genoomist

Kasutades pöördtranskriptaasi näidati, et RSV-s olev transformeeriv src RNA järestus on pärit linnu genoomist.

csrc

Metsik tüüpi RSV vs. transformatsioonidefektne (td)

  • td RSV genoom on väiksem.

Retroviiruste onkovalkude funktsionaalsed klassid

Klass Näide Viirus
kasvufaktor Sis (PDGFB) ahvi sarkoomiviirus
retseptor-türosiinkinaas ErbB (EGFR) linnu erütroblastoosi viirus
hormoonretseptor ErbA (THRA) linnu erütroblastoosi viirus
G valk Ha-ras, GTPase Harvey sarkoomiviirus
Ki-ras, GTPase Kirsten sarkoomiviirus
adaptorvalk Crk, adaptorvalk linnu sarkoomiviirus
mitte-retseptor TK Src, tsütoplasma kinaas Rousi sarkoomiviirus
Abl, tsütoplasma kinaas Abelsoni hiire leukemia virus
seriin/treoniin kinaas Akt, tsütoplasma kinaas Akt8 hiire thymoma virus
Mos, tsütoplasma kinaas Moloney hiire sarkoomiviirus
transkriptsiooni regulaator Jun, AP1 trans.fakt. linnu sarkoomiviirus 17
Fos, AP1 trans.fakt. FBJ hiire sarkoomiviirus
Myc, trans.fakt. linnu müelotsütomatoosi viirus MC29
lipiidikinaas Pi3k linnu sarkoomiviirus 16

Insertsiooniline mutagenees

  • Linnu leukoosiviiruse (ALV) genoom ei sisalda onkogeeni, kuid see viirus on onkogeenne.
  • Onkogeenne toime avaldub selle viiruse integratsioonil mõne proto-onkogeeni ette.

Ka mitte transformeerivad viirused võivad aktiveerida proto-onkogeene genoomi insertsioonil

Geen Viirus Kasvaja Liik Onkovalk
myc ALV B-raku lümfoom kana transkriptsiooni faktor
myc ALV, FeLV T-raku lümfoom kana, kass transkriptsiooni faktor
nov ALV nefroblastoom kana kasvufaktor
erbB ALV erütroblastoos kana retseptor TK
int-1 (Wnt-1) MMTV rinnanäärme kartsinoom hiir kasvufaktor
int-2 (FGF) MMTV rinnanäärme kartsinoom hiir kasvufaktor
int-3 (notch) MMTV rinnanäärme kartsinoom hiir retseptor
pim-1 Mo-MLV T-raku lümfoom hiir ser/thr kinaas
bmi-1 Mo-MLV T-raku lümfoom hiir transkriptsiooni repressor
tpl-2 Mo-MLV T-raku lümfoom hiir mitte-retseptor TK
lck Mo-MLV T-raku lümfoom hiir mitte-retseptor TK
p53 Mo-MLV T-raku lümfoom hiir transkriptsioonifaktor
IL2 GaLV T-raku lümfoom gibbon ape tsütokiin
K-ras F-MLV T-raku lümfoom hiir väike G valk
CycD1 F-MLV T-raku lümfoom hiir G1 tsükliin

Inimesel ei ole lihtsaid retroviiruseid

  • Inimesel otsiti vähkidest pikalt RSV sarnast lihtsat retroviirust,
  • Kuid vähiga seoses leiti ainult komplekssed retroviirused nagu HTLV-I (Human T-lymphotropic virus) ja HIV-1/-2.

Vähki indutseeriva toimega on väga erinevad viirused

Tuumorviirus Viirusperekond Genoomi suurus (kb)
DNA viirused
B-hepatiidi viirus (HBV) hepadna 3
SV40/polüoomi (polyoma) papova 5
inimese papilloomiviirus 16 (HPV) papova 8
inimese adenoviirus 5 adenoviirus 35
inimese herpesviirus 8 (HSV-8; KSHV) herpesviirused 165
Shope fibroomiviirus poxviirused 160
RNA viirused
Rousi sarkoomiviirus (RSV) retroviirused 9
inimese T-raku leukeemia viirus (HTLV-I) retroviirus 9

Seitse viirust

  • Praegusel ajal hinnatakse, et viirused vastutavad 10-15% vähijuhtumite eest maailmas.
  • Inimestel on leitud seitsmel (7) viirusel seos vähi tekkega.
  • Inimese kasvajaviirused on kõik eri klassidest ja hõlmavad kogu viirus-spektrit.

Inimese kasvaja-viirused

Viirus Genoom Kasvaja Esmakirjeldus
Epstein-Barr viirus (EBV) dsDNA herpesviirus Burkitt'i lümfoom 1964
B-hepatiidi viirus (HBV) ss/dsDNA hepadenoviirus maksa kartsinoomid 1965
inimese T-lümfotroopne viirus I (HTLV-I) +ssRNA retroviirus T-rakuline leukeemia 1980
inimese papilloomiviirus (HPV-16/18) dsDNA papilloomiviirus emakakaela-, peenise-, anogenitaal- ja pea-kaela kasvajad 1983-84
C-hepatiidi viirus (HCV) +ssRNA flaviviirus maksa kartsinoomid ja lümfoomid 1989
Kaposi sarkoomi herpesviirus (KSHV) dsDNA herpesviirus Kaposi sarkoom, kehaõõne-lümfoom 1994
Merkeli rakkude polüoomiviirus dsDNA polüoomiviirus Merkeli rakkude kartsinoom 2008

Inimese vähid kus esineb kõrge viirusekspressioon

Epstein-Barri viirus (EBV, HHV-4)

  • EBV partiklid kirjeldati Aafrika Burkitti lümfoomi patsientidel.
  • EBV on laialt levinud ekvatoriaal Aafrikas ja Paapua Uus-Guineas.
    • Ainult 2.3% lümfoomidest on BL.
    • ~100% patsientidest nakatunud.
    • võib kaasneda malaariast või kollapalavikust tingitud immuun-puudulikkusega.
  • Sporaadiline BL esineb arenenud maades.
    • EBV negatiivne, kuid sisaldab MYC-i translokatsioone.

Kasvajates reeglina viiruspartikleid ei leita

  • Lisaks EBV-le on veel ainult T-lümfotroopne viirus I (HTLV-I) tuumorites kirjeldatud kasutades mikroskoopi ja viiruskultuuri.
  • B hepatiidi seos maksakartsinoomiga tehti kindlaks 22707 Taiwani meest hõlmavas populatsiooniuuringus.
  • HPV-16/18, C hepatiidi, Kaposi sarkoomi ja Merkeli rakkude polüoomiviirus identifitseeriti kasvajates molekulaarbioloogia meetodeid kasutades.

HPV ja emakakaelavähk

  • 1980-ndatel oli teada, et inimese papilloomiviirused põhjustavad kondüloomide (genital warts) teket.
  • Selle põhal oletas Harald zur Hausen, et HPV võib olla seotud ka emakakaela vähi tekkega.
  • Oma hüpoteesi kontrollimiseks hübridiseeris ta papilloomiviiruse DNA emakakaelavähi DNA-le.

HPV16/18 seos emakakaela kasvajatega

Population studies provide support for the concept that HPV infections precede the development of cervical cancer by some decades.

Emakakaela kasvajad (C53), esmaleiud vanusegrupiti, UK, 2009-2011

Bosch FX, Lorincz A, Muñoz N, et al. The causal relation between human papillomavirus and cervical cancer. J Clin Path 2002; 55(4):244-265.

Viiruste vähimehhanismid

Viirused põhjustavad kasvajaid mitut moodi

Mehhanismid langevad kahte laia kategooriasse.

  • otsene mehhanism: insertsiooniline mutagenees, onkviirused nakatavad normaalseid rakke ja integreeruvad genoomi põhjustades muutunud lokaalset geeniekspressiooni. Kui rakud koguvad veel lisamutatsioone või leiab aset immuunsüsteemi nõrgenemine, siis võivad sellised rakud viia vähi tekkeni.

  • kaudne mehhanism, viirusinfektsioon põhjustab põletikku. Krooniline põletik tõstab vähitekke riski selles koes.

Viiruse integratsioon on seotud märklaudgeenide ekspressiooni muutustega

Viiruse integratsioon on seotud koopiaarvu muutustega

Kaposi sarkoom ja AIDS

Enne AIDSi epideemiat oli Kaposi sarkoom üliharuldane.

HIV ise ei ole tumorigeenne, kuid loob immuunpuudulikkuse näol keskkonna kasvaja-viiruste "kapist välja" tulemiseks.

Kuidas seletada vähi teket inimesel

Endogeensed proviirused?

  • Lähtudes retroviiruste elutsüklist, integreeruvad genoomi endogeensete retroviirustena,
  • satuvad idutee rakkudesse ja muutuvad pärilikuks,
  • enamasti vaikeolekus, ei transkribeeri oma geene,
  • juhuslik ning harv aktiveerumine.

Endogeensed proviirused hiirtel

  • BrdU aktiveerib Akr liini hiirtel endogeensed retroviirused (MLV, murine leukemia virus)
    • DNA metülatsioon eemaldatakse lookusest ja vaigistamine kaob
  • Akr liini hiirtel on kaks lookust kuhu on integreerunud replikatsiooni-kompetentne MLV
  • MLV produktsioon viib leukeemia tekkele.

Inimese ERV-d... FUBAR

  • 8% inimese genoomist pärineb retroviirustest, kuid
  • inimese kasvajatest pole leitud retroviiruseid ega jälgigi nendest (pöörd-transkriptaas),
  • inimese LTR-i sisaldavad järjestused on pärit vähemalt >5M aasta tagusest ajast,
    • tugevasti muteerunud,
    • mittefunktsionaalsed,
    • läbinud geenitriivi ja fikseerunud (populatsioonis on kõigil identne lookus).
  • HERV-K alamperekonnas on lookuseid millel on kõik ORF-id intaktsed, kuid viirust neilt ei toodeta ja neid pole ka vähkides leitud.

Retroviiruste poolt aktiveeritud onkogeenid on samad mis mitte-viraalsete kartsinogeenide aktiveeritud

  • Harvey roti sarkoomiviiruse H-ras proov hübridiseerub inimese kusepõie kartsinoomi DNA-ga transfekteeritud NIH3T3 rakkude genoomsele DNA-le (Parada et al., 1982: paremal).

Inimese vähkide retroviraalsed onkogeenid

Viirus Liik Onkogeen Onkovalk Inimese kasvaja
Rousi sarkoom kana src mitte-retseptor TK käärsoole vähk
Abelsoni leukeemia hiir abl mitte-retseptor TK CML
Lindude erütroblastoos hiir erbB retseptor TK mao-, kopsu- ja rinnavähk
McDonough' kassi sarkoom kass fms retseptor TK AML
Hardy-Zuckerman kassi viirus kass kit retseptor TK GI strooma vähk
Hiire sarkoom 3611 hiir raf Ser/Thr kinaas kusepõie kartsinoom
Simian sarcoma ahv sis kasvufaktor (PDGF) erinevad vähid
Harvey' sarkoom hiir/rott H-ras väike G-valk kusepõie kartsinoom
Kirsten'i sarkoom hiir/rott K-ras väike G-valk erinevad vähid
Lindude erütroblastoos E26 kana ets transkriptsioonifaktor leukeemia
Lindude müelotsütoom kana myc transkriptsioonifaktor erinevad vähid
Retikuloendotelioos kalkun rel transkriptsioonifaktor lümfoom

Kui mitte viirused, siis mis tekitab vähki? Kartsinogeenid!

  • Kartsinogeenid toimivad mutageenidena ja nende toime-mehhanismiks on raku kasvukontrolli geenide muteerimine.
  • Sellisteks kasvukontrolli geenideks võivad olla normaalsed raku geenid, sarnaselt retroviirustest leitud proto-onkogeenidega.

Pilt:artrepublic.com

Keemilised kartsinogeenid kutsuvad esile kasvajaid

Katsusaburō Yamagiwa

  • 1915. aastal demonstreeris pigi kartsinogeense toime
  • pintseldas küüliku kõrvu igapäevaselt pigiga,
  • mitu kuud hiljem moodustus lamerakuline kartsinoom.

Kartsinogeenid toimivad mutageenidena

  • Tugevalt mutageensed ühendid on ka tugevalt kartsinogeensed (nt. aflatoksiin B1, benso(a)püreen).
  • Füüsilise või keemilise kartsinogeeni poolt transformeerunud rakud kannavad muteerunud geene e. onkogeene, mis rikuvad normaalse kasvukontrolli.

Onkogeenid tekivad ka viirustest sõltumatult

DNA transfektsioon võimaldas isoleerida mitte-viraalsed onkogeenid

  • Hiire C3HT1/2 rakke töödeldi mutageeni 3-metüülkolantreeni (3-ME, MCA) abil,
  • transformeerunud rakkudest isoleeriti genoomne DNA,
  • eraldatud DNA transformeeriti mitte-tumorigeensetesse NIH3T3 rakkudesse,
  • isoleeriti kolooniad mis olid transformeerunud ja tumorigeensed.
  • 1 onkogeen = 1 transformeerunud rakk/koloonia

Pilt: Sue Weil, Memorial Sloan-Kettering Cancer Center

Proto-onkogeenide aktivatsioon

Proto-onkogeenide aktivatsioon toimub läbi kahte tüüpi geneetiliste muutuste:

  • valguekspressiooni mõjutavad muutused
  • valgu struktuuri mõjutavad muutused

Valguekspressiooni mõjutavad muutused

  • Normaalsetes rakkudes on proto-onkogeeni ekspressioon kas alla või ülesse reguleeritud omaenda promootori poolt vastusena füsioloogilistele signaalidele
  • Retroviirusega seotud onkogeenide puhul läheb geen raku kontrolli alt viiruse kontrolli alla
    • c-myc ekspressioon on füsioloogilistes tingimustes kasvufaktorite kontrolli all
    • AMV (Avian Myeoloblastosis Virus) genoomis hakatakse aga v-myc järjestust konstitutiivselt kõrgelt ekspresseerima, sõltumata füsioloogilistest signaalidest mis seda geeni varem reguleerisid.
  • Inimese kasvajates on peamiseks mehhanismiks lookuse amplifikatsioon (tsükliin D1, erbB2)

erbB2/neu onkogeeni amplifikatsioon rinnakasvajates

  • 1987. a. kirjeldati seos erbB2/neu geeni amplifikatsiooni ja rinnavähi elulemuse ning relapsi vahel.

Slamon DJ, Clark GM, Wong SG, Levin WJ, Ullrich A, McGuire WLHuman breast cancer: correlation of relapse and survival with amplification of the HER-2/neu oncogene. Science 235: 177-182.

Valgu struktuuri mõjutavad muutused

Punktmutatsioonid

  • H-ras isoleeriti inimese kusepõie kartsinoomist,
  • H-ras ei olnud amplifitseerunud!,
  • sekveneerimine näitas somaatilist G->T punktmutatsiooni, mis oli täiesti piisav et H-ras onkogeeniks muuta
  • Vähides esinev mutatsioon koodonites 12 või 61 (G12V) muudab Ras-i konstitutiivselt aktiivseks rikkudes Ras-i GTPasse aktiivsuse

CLIFFORD J. TABIN, SCOTT M. BRADLEY, CORNELIA I. BARGMANN, ROBERT A. WEINBERG, ALEX G. PAPAGEORGE, EDWARD M. SCOLNICK, RAVI DHAR, DOUGLAS R. LOWY & ESTHER H. CHANG. Mechanism of activation of a human oncogene. Nature 300, 143 - 149 (11 November 1982); doi:10.1038/300143a0

Ras perekonna geenid on vähkides ühed sagedamini muteerunud

Vähipaige/tüüp % muteerunud RAS geeniga (homoloog)
kõhunääre 90 (K)
kilpnääre (papillaarne) 60 (H,K,N)
kilpnääre (follikulaarne) 55 (H,K,N)
käärsool 45 (K)
seminoom 45 (K,N)
müelodüsplaasia 40 (N,K)
kops (mitte-väikserakuline) 35 (K)
AML 30 (N)
maks 30 (N)
melanoom 15 (K)
kusepõis 10 (K)
neer 10 (H)

Valgu struktuuri mõjutavad muutused

Translokatsioonid

  • BCR-ABL1 fuusion
  • ABL1 on türosiin kinaas, mille fuusion BCR valguga muudab selle konstitutiivselt aktiivseks
  • 95% CML juhtudest sisaldab t(9;22) nn. Philadelphia kromosoomi

N-MYC amplifikatsioon pärilikes neuroblastoomides

MYC perekonna transkriptsiooni faktor mis reguleerib raku rakutsüklisse sisenemist ja rakkude ellujäämist.

Kahte tüüpi amplifikatsioone

  • HSR, homogeenselt värvuvad piirkonnad
  • DM, double minutes: kromosoomi välised partiklid
  • amplifikatsioonid on bimodaalsed 10-30 koopiat ja 100-150 koopiat
  • lisaks neuroblastoomidele ka teistes neuroektodermaal kasvajates, astrotsütoomid, glioomid, ka väikse-rakulises kopsukasvajas.

HSR ja double minutes (nooled)

c-MYC aktivatsiooni mehhanismid

Kolm mehhanismi, kõik regulatoorsed:

  • proviiruse integratsioon (linnud)
  • geeni amplifikatsioon (inimene)(metastaseeruvad rinna- ja munasarjavähid)
  • kromosomaalsed translokatsioonid (lümfoomides)

Sagedamini amplifitseerunud genoomipiirkonnad

Top 10 korduvad koopiaarvu muutused (SCNA):

Geen Funktsioon
CCND1 G1 tsükliin
EGFR TK retseptor
MYC transkripts. faktor
ERBB2 TK retseptor
CCNE1 G1 tsükliin
MCL1 anti-apoptootiline valk
MDM2 p53 E3 ubikvitiini ligaas

Pan-cancer patterns of somatic copy number alteration. Travis I Zack, Steven E Schumacher, Scott L Carter, Andrew D Cherniack, Gordon Saksena, Barbara Tabak, Michael S Lawrence, Cheng-Zhong Zhang, Jeremiah Wala, Craig H Mermel, Carrie Sougnez, Stacey B Gabriel, Bryan Hernandez, Hui Shen, Peter W Laird, Gad Getz, Matthew Meyerson & Rameen Beroukhim Nature Genetics 45, 1134–1140 (2013) doi:10.1038/ng.2760

MYC translokatsioon Burkitti lümfoomides

MYC aktivatsioon translokatsioonilise mehhanismi teel

  • c-myc geene translokeeritakse immunoglobuliini lookusesse kõigis BL.
  • Immunoglobulin raske ahel IgH 80%, \(\kappa\) või \(\lambda\) kerge ahel, kumbagi 10%.
Translokatsioon Fuusion Sagedus
t(8;14)(q24;q32) IGH/MYC 80%
t(2;8)(p12;q24) IGK/MYC 10%
t(8;22)(q24;q11) IGL/MYC 10 %

EGFR ligand-sõltumatu signalisatsioon

Mao- ja rinna kartsinoomides, glioblastoomides

Kokkuvõte

  • Onkogeen on geen mis võib potentsiaalselt vähki tekitada ja vähkides on nad muteerunud või ekspresseeritud ebanormaalselt kõrgel tasemel.
  • Proto-onkogeen on normaalne geen mis võib muutuda onkogeeniks.

Lingid loengutele