• Mõiste vähk (tuumor, pahaloomuline kasvaja, neoplasm) tähistab suurt hulka erinevaid haiguseid (NCI ~160 olulisemat) mis võivad tekkida kõigis keha kudedes.
• Vähi tunnuseks on ebanormaalsete rakkude kasv koes väljapoole nende normaalseid piire. Kõrvalolevate kudede invasioon ja levik teistesse organitesse ehk metastaseerumine.
  

Metastaasid on enamuse kasvajatest tingitud surmade põhjustajaks

• Vähkkasvajad on maailmas üks juhtivatest surma põhjustatavatest haigustest, nõudes 8.2 miljonit elu 2012. a (EU-27 osakaal 2012: 1.27 miljonit (15%))
• Kopsu-, maksa-, mao-, kolorektaal- ja rinnakasvajad põhjustavad enim vähisurmasid
• sagedasemad vähitüübid on naistel ja meestel erinevad
• ennustatakse, et haigestumus suureneb maailmas 14 miljonilt 2012.a 22 miljonini 2030-ndatel

• Selgitada vähkkasvajate tekke molekulaarseid ja rakulisi mehhanisme

• Hippokrates: vähi "kehavedelike tasakaalu häire teooria" (must-, kollane sapp, veri ja flegma)
• vähke ajalooliselt käsitletud ka kui võõrkeha, mis on ennast haige kehas sisse seadnud.

~30% vähisurmadest on tingitud viiest käitumis ja dieediriskist:

• kõrge kehamassiindeks,
• vähe puu- ja aedvilju menüüs,
• vähene füüsiline aktiivsus,
• tubakas/suitsetamine,

• alkohol

• arengumaades põhjustavad 20% vähkidest hepatiidi viirused B ja C ning papilloomiviirused

• Ülekaalulisus ja rasvumine on maailmas kasvav probleem.
• Ülekaalulisus ja rasvumine suurendab vähiriski mitmete vähitüüpide puhul: rinna-, soole-, neeru-, endomeetriumi-, söögitoru- ja pankrease vähk.
• Vähiteraapias on ülekaalulisus ja rasvumine seotud suurenenud vähi tagasituleku ja surma riskiga.
• Füüsiline aktiivsus ja tervislik toit vähendavad riski oluliselt.

• Immuunsüsteemi tervis/funktsioneerimine, põletik.
• Teatud hormoonide tase organismis, nagu insulin ja östrogeen.
• Rakkude jagunemist reguleerivad kasvufaktorid -- insulin-like growth factor-1 (IGF-1).
• Valgud mis mõjutavad hormoonide toimet organismile, nagu sex hormone-binding globulin.

Suitsetamine: 96% kopsuvähkidest tekib suitsetajatel

• röntgenkiired
• benseen (ägedad leukeemiad)
• vinüülkloriid (maksa angiosarkoom)
• raadium(osteosarkoom)
• asbest (mesotelioom)
• põsetubakas (suuõõne kartsinoom)
• etc. etc

Mutageensus korreleerub kantserogeensusega! Kuid kõik kantserogeenid ei ole mutageenid, selliseid nimetatake kasvaja promootoriteks

• Uuritav aine aktiveeritakse metabooselt kasutades roti maksa ekstrakti
• aktiveeritud aine lisatakse his-mutantsetele Salmonella tassidele
• algne Salmonella mutant ei suuda kasvada söömel milles puudub histidiin
• katse lõpus loetakse kolooniad üle
• mida rohkem kolooniad seda tugevam mutageen

Sõltuvalt vähitüübist võib elulemus varieeruda 10% kuni 90%

Kliiniliselt võib kasvajad jaotada kaheks

• healoomulised (lokaliseerunud, mitteinvasiivsed)
• pahaloomulised (invasiivsed, metastaatilised)

Metastaasid ehk vähi siirded vastutavad lõviosa kasvajatest tingitud surmade eest!

Kehaosi väljast ja õõsi seest kattev rakukiht (katteepiteel) või näärmeid moodustav rakukogum (näärmeepiteel).

Kartsinoomid on kõige sagedasemad epiteliaalset päritolu kasvajad

• vastutavad 80% vähisurmade eest

• kops, maks, sapipõis, söögitoru, magu ja soolestik pärineb endodermist
• nahk ektodermist
• munasarjad mesodermist

• adenokartsinoomid (adenocarcinoma)
• lamerakk-kartsinoomid (squamous-cell carcinoma)

• sarkoomid - sidekoekasvajad
• hematopieetilist päritolu kasvajad (valged verelibled)
  • leukeemiad - nn. verevähk
  • lümfoomid - tahked kasvajad lümfisõlmedes (B- ja T-rakud)
• neuroektodermaaltuumorid

Tuumorid mis tekivad veres, luuüdis ja lümfisõlmedes

Rakutüübid:

• Äge ja krooniline müelogeenne leukeemia, müelodüsplastilised sündroomid ja müeloproliferatiivsed haigused: granulotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, makrofaagid ja nuumrakud (mast cells)

• Lümfoomid, lümfotsüütsed leukeemiad ja müeloomid: B-, T-, NK- ja plasma rakud

  • äge lümfotsüütne leukeemia (ALL) tekib 80% juhtudel B-rakkudest ja 20% T-rakkudest

• Vähid mis tekivad kesknärvisüsteemis ja perifeerses närvisüsteemis
• ektodermaalset päritolu
• glioomid, glioblastoomid, neuroblastoomid, shwannoomid/oligodendroglioomid ja medulloblastoomid
• moodustavad 1.3% diagnoositud kasvajatest, suremus samas kõrge 2.5% vähisurmadest

• melanoom - nahakasvaja, neuroektodermaalset päritolu: naha melanotsüüdid pärinevad neuraalharjast
• väikeserakulised kopsukasvajad (SCLC) - sarnased neurosekretoorsetele rakkudele

Olulise ühendva bioloogilise printsiibina säilitavad vähirakud alati mõne distinktse diferentseerunud tunnuse mis seob neid oma päritolukoega

EMT on raku transdifferentseerumine, kus algne kartsinoomi rakk omandab mesenhümaalse fenotüübi

• EMT on seotud metastaseerumisega
• NB! EMT ei ole kartsinoomis histoloogiliselt jälgitav
• tegemist võib olla transientse seisundiga

Anaplaasia - kasvaja mis on kaotanud koespetsiifilised tunnused (1-2% juhtudest)

• histopatoloogliselt pole võimalik identifitseerda päritolu-kude
• võib tekkida dediferentseerumise teel
• võib pärineda tüvirakkudest
• pleomorfism, rakud ja tuumad on ebaühtlase suuruse-kujuga

Neoplaasiad - eri tüüpi kasvajalised moodustised

Rohkem-vähem defineeritud "peatused" kasvaja arengus:

Normaalne kude > hüper-/metaplastiline > düsplaasia > lokaalselt invasiivne > metastaasid

Healoomulised (benign) kasvajad võivad olla hüperplastilised või metaplastilised (hyperplastic, metaplastic)

• hüperplastiline kude näeb välja normaalsena, välja arvatud märgatavalt suurenenud rakkude arv
• metaplastilises koes on üks normaalne kude asendunud teisega nt. Barreti söögitoru

Kasvajakolooniate teke keha teistesse osadesse/organitesse

• lisaks invasiivsusele peab vähirakk omandama ka amööbse liikumise võime (motility)
• ja võime adapteeruda "võõras keskkonnas"

Teoreetiliselt võivad kasvajat moodustavad vähirakud olla kas monoklonaalset või polüklonaalset päritolu

• Epigeneetika viitab monoklonaalsele päritolule: X-kromosoomi inaktivatsioon on rakkudes juhuslik, 30% Aafrika päritolu naistel on polümorfsm G6PD geenis (asub X-is), leiomüoomi heterosügootsete patsientidel leiti, et igal leiomüoomil esines ainult ühte geeni versiooni
• müeloomid, müeloomid pärinevad B-rakkude eellastest, antikehi tootvatest plasmarakkudest, iga antikeha toodab üks kloon, igal patsiendil toodab müeloom vaid ühte antikeha